F÷studagurinn 6. desember 2019

┴ bak vi­ stofnun Se­labanka Evrˇpu og uppt÷ku evru er evrˇpsk stˇrpˇlitÝk


Styrmir Gunnarsson
14. nˇvember 2011 klukkan 11:03
Eric Chan
Seðlabanki Evrópu

Se­labanki Evrˇpu er tvÝmŠlalaust ein mikilvŠgasta stofnun EvrˇpusambandsrÝkjanna og evrurÝkjanna sÚrstaklega. Frß ■vÝ a­ fjßrmßlakreppan skall ß ßri­ 2008 mß segja a­ Se­labanki Evrˇpu hafi veri­ Ý eldlÝnunni umfram a­ra se­labanka enda talinn einn af ßhrifamestu se­lab÷nkum heims og kannski jafnhli­a Se­labanka BandarÝkjanna og a­ sjßlfs÷g­u kÝnverska se­labankanum. Jean-Claude Trichet, fyrrverandi bankastjˇri Se­labanka Evrˇpu (2003-2011) hefur komi­ mj÷g vi­ s÷gu Ý fjßrmßlakreppunni og au­vita­ Ý kreppu evrusvŠ­isins sÚrstaklega.

Verkefni Se­labanka Evrˇpu er a­ sjß um stjˇrn peningamßla fyrir h÷nd 17 a­ildarrÝkja evrusvŠ­isins og almennt um ■au tŠknilegu verkefni, sem se­labankar sjß um Ý heimi peninganna. Eftir sem ß­ur eru starfandi se­labankar Ý hverju a­ildarrÝkjanna fyrir sig og ■eir eru hinir formlegu hluthafar Ý Se­labanka Evrˇpu fyrir h÷nd rÝkja sinna. Bankinn er hlutafÚlag og hlutafÚ­ nemur 5 millj÷r­um evra.

┴ bak vi­ stofnun Se­labanka Evrˇpu 1998 og uppt÷ku evrunnar 1. jan˙ar 1999 var hins vegar stˇrpˇlitÝk. ═ merkilegri bˇk, sem heitir 1989-The Struggle to create Post-Cold War Europe eftir Mary Elise Sarotte, prˇfessor vi­ Hßskˇlann Ý Su­ur-KalifornÝu er rakin saga ■eirra stˇrpˇlitÝsku ßtak, sem leiddu til ■ess a­ evran var­ til og ■ar me­ Se­labanki Evrˇpu.

═ stˇrum drßttum er sřnt fram ß i bˇkinni, a­ upptaka evrunnar hafi veri­ ni­ursta­a af vÝ­tŠkum og flˇknum samningum, sem Helmut Kohl, kanslari V-Ůřzkalands ger­i vi­ Gorbasjoff, lei­toga SovÚtrÝkjanna annars vegar og Francoise Mitterand, forseta Frakklands hins vegar um sameiningu Ůřzkalands. Bˇkin byggist ß g÷gnum, sem h÷fundur fÚkk a­gang a­ ˙r skjalas÷fnum ■eirra rÝkja, sem vi­ s÷gu komu.

Kohl keypti stu­ning SovÚtrÝkjanna vi­ sameiningu ■řzku rÝkjanna me­ stˇrfÚ en stu­ning Frakka vi­ ■ß sameiningu keypti hann me­ ■vÝ a­ sam■ykkja a­ taka upp hinn sameiginlega gjaldmi­il evruna. MargrÚt Thatcher, sem haf­i miklar efasemdir um sameiningu ■řzku rÝkjanna var skilin eftir ˙t Ý kuldanum.

Ůa­ er nau­synlegt a­ ßtta sig ß ■essu grundvallaratri­i til ■ess a­ skilja pˇlitÝkina ß evrusvŠ­inu. Ůjˇ­verjum var sßrt um a­ leggja ni­ur ■řzka marki­ og ■ß sÚrst÷ku ßhrifast÷­u, sem ■řzki se­labankinn, Bundesbank, haf­i skapa­ sÚr. En ■eir sam■ykktu a­ taka upp evruna til ■ess a­ fß sam■ykki nßgranna■jˇ­a vi­ sameiningu ■řzku rÝkjanna, sem ■eim rÝkjum stˇ­ ˇgn af Ý ljˇsi s÷gunnar.

Ůegar ßkve­i­ haf­i veri­ a­ h÷fu­st÷­var Se­labanka Evrˇpu yr­u Ý Frankfurt Ý Ůřzkalandi kr÷f­ust Frakkar ■ess, a­ fyrsti se­labankastjˇrinn yr­i franskur. Ůeirri kr÷fu var hafna­ og Hollendingurinn Will Duisberg var­ mßlami­lun me­ ■eim fyrirvara ■ˇ a­ hann hŠtti fyrr en rß­ningatÝmi hans rynni ˙t. Ůess vegna tˇk Jean-Claude Trichet vi­ 2003.

Trichet kom t÷luvert vi­ s÷gu Ý a­draganda hrunsins hausti­ 2008 hÚr ß ═slandi. ═ bˇk minni um hruni­, Umsßtri­, fall ═slands og endurreisn, sem ˙t kom hausti­ 2009 segir m.a.:

„Neitun Englandsbanka var ekki eina hremmingin, sem bankakerfi­ og stjˇrnv÷ld lentu Ý sÝ­ustu daga aprÝlmßna­ar 2008. Trichet, a­albankastjˇri Se­labanka Evrˇpu hringdi i DavÝ­ Oddsson, var ofsarei­ur og hÚlt ■vÝ fram, a­ Ýslenzku bankarnir stundu­u ˇe­lileg vi­skipti, gervivi­skipti vi­ Se­labanka Evrˇpu Ý gegnum Se­labanka L˙xemnorgar. Hann kraf­ist ■ess, a­ fulltr˙ar Ýslenzku bankanna kŠmu til fundar Ý L˙xemborg strax eftir ■ß helgi og a­ me­ ■eim kŠmu fulltr˙ar frß Se­labanka ═slands og Fjßrmßlaeftirlitinu. Engar afsakanir yr­u teknar gildar og framfer­i ■eirra gŠti leitt til ■ess a­ bankarnir fŠru ß hausinn innan 10 daga. ┴s÷kun Trichet var s˙, a­ Ýslenzku bakarnir hef­u nß­ 4 millj÷r­um evra ˙t ˙r Se­labanka Evrˇpu nßnast me­ ■vÝ a­ brjˇta settar reglur.“

Af ■essu ur­u eftirmßl, sem ekki ver­a rakin hÚr en um mß lesa Ý fyrrnefndri bˇk. Hins vegar sřnir ■etta a­ a­albankastjˇri Evrˇpu hefur ■urft a­ hafa augu ß m÷rgu, bŠ­i smßu og stˇru.

┴ undanf÷rnum mßnu­um hafa helztu deilurnar um Se­labanka Evrˇpu sn˙izt um kaup hans ß skuldabrÚfum einstakra a­ildarrÝkja evrusvŠ­isins til ■ess a­ halda ni­ri ßv÷xtunarkr÷funni ß ■au. Ůjˇ­verjar voru lengi andvÝgir ■eim kaupum og Axel Weber, fyrrverandi bankastjˇri Bundesbank, sem lengi var talinn lÝklegur eftirma­ur Trichet, var ■eim algerlega andvÝgur.

Ůrßtt fyrir ■essi kaup fˇr ßv÷xtunarkrafan ß Ýt÷lsk skuldabrÚf upp ˙r ÷llu valdi sÝ­ustu vikur. ═ sumum evrˇpskum fj÷lmi­lum er ■vÝ haldi­ fram, a­ Se­labanki Evrˇpu hafi haldi­ a­ sÚr h÷ndum um kaup ß Ýt÷lskum skuldabrÚfum til ■ess a­ framkalla ■ß hŠkkun ßv÷xtunarkr÷funnar til ■ess a­ ■vinga me­ ■eim hŠtti fram afs÷gn Berlusconis.

SÚ ■etta rÚtt minnir ■etta ß vi­br÷g­ Eisenhowers ■ßverandi BandarÝkjaforseta vi­ innrßs Breta og Frakka ß S˙ez-svŠ­i­ hausti­ 1956. Hann beitti fjßrhagslegum ■vingunum til ■ess a­ knřja Breta til a­ hverfa ß braut ■vÝ a­ ella hˇta­i hann a­ r˙sta sterlingspundi­. Um ■a­ mß m.a. lesa Ý bˇk, sem Randolph Churchill, sonur Winstons, skrifa­i um S˙ez-deiluna.

Se­labanki Evrˇpu ver­ur fyrirsjßanlega ßfram Ý eldlinunni ß nŠstu mßnu­um, misserum og ßrum. Ůjˇ­verjar munu hÚr eftir sem hinga­ til rß­a mestu um stefnu hans og st÷rf, ■ˇtt nřr a­albankastjˇri komi frß ═talÝu, Mario Draghi.

Ůa­ er miki­ til Ý ■vÝ, sem Martin Wolf, bla­ama­ur Financial Times sag­i hÚr ß d÷gunum, a­ ÷nnur evrurÝki­ hef­u Ý raun teki­ upp ■řzka marki­, ■ˇtt ■a­ heiti n˙ evra.

 
Senda ß Facebook  Senda ß Twitter  Vista sem pdf  Prenta

Styrmir Gunnarsson er l÷gfrŠ­ingur og fyrrverandi ritstjˇri Morgunbla­sins. Hann hˇf st÷rf sem bla­ama­ur ß Morgunbla­inu 1965 og var­ a­sto­arritstjˇri 1971. ┴ri­ 1972 var­ Styrmir ritstjˇri Morgunbla­sins, en hann lÚt af ■vÝ starfi ßri­ 2008.

 
 
Mest lesi­
Fleiri pistlar

Umsˇknarferli Ý andaslitrum - straumhv÷rf hafa or­i­ Ý afst÷­u til ESB-vi­rŠ­na - rÚttur ■jˇ­ar­innar trygg­ur

Ůßttaskil ur­u Ý samskiptum rÝkis­stjˇrnar ═slands og ESB fimmtudaginn 12. mars ■egar Gunnar Bragi Sveinsson utanrÝkis­rß­herra aftenti formanni rß­herrarß­s ESB og vi­rŠ­u­stjˇra stŠkkunarmßla Ý framkvŠmda­stjˇrn ESB brÚf. Textinn sem gildir gagnvart ESB er ß ensku. Ůar segir: äThe Government of...

Grikkir eru ekki sjßlfstŠ­ ■jˇ­

Grikkir eru ekki sjßlfstŠ­ ■jˇ­. Ůeir hafa a­ vÝsu mßlfrelsi vi­ bor­i­ Ý Brussel, sem Ýslenzkir a­ildarsinnar a­ ESB leggja svo miki­ upp ˙r en ß ■ß er ekki hlusta­ og or­ ■eirra hafa engin ßhrif.

LÝfsreynsla Grikkja lřsandi dŠmi um ÷rl÷g smß■jˇ­ar sem gengur inn Ý fj÷lmennt rÝkjabandalag

Ůa­ hefur veri­ frˇ­legt - ekki sÝzt fyrir ■egna smß■jˇ­a - a­ fylgjast me­ ßt÷kum Grikkja og annarra evrurÝkja, sem Ý raun hafa veri­ ßt÷k ß milli Grikkja og Ůjˇ­verja. ═ ■essum ßt÷kum hafa endurspeglast ■eir dj˙pu brestir, sem komnir eru Ý samstarfi­ innan evrurÝkjanna og ■ar me­ innan Evrˇpu­sambandsins.

Umbrotin Ý Evrˇpu geta haft ˇfyrirsjßanlegar aflei­ingar

Ůa­ er nokku­ ljˇst a­ s˙ uppreisn Mi­jar­arhafsrÝkja gegn ■řzkum yfirrß­um innan Evrˇpu­sambandsins, sem Romano Prodi, fyrrum forsŠtis­rß­herra ═talÝu og forseti framkvŠmda­stjˇrnar ESB um skei­, hvatti til fyrir allm÷rgum mßnu­um er hafin. Kveikjan a­ henni ur­u ˙rslit ■ingkosninganna Ý Grikklandi fyrir viku.

 
 
    Um Evrˇpuvaktina     RSS